ÜLDNARKOOS

∙ Üldnarkoos ehk üldanesteesia on patsiendi kontrollitav teadvusetus, et vähendada osaliselt või täielikult raviga kaasnevat valutunnet
∙ Üldnaroosis olev patsient ei suuda reageerida füüsilisele stimulatsioonile ega suulistele käskudele

Näidustused üldnarkoosis hambaravile

∙ puuetega lastel ja täiskasvanutel
∙ suuprotseduuride tegemist takistava eriti tundliku neelamis­ega
∙ laste puhul, keda pole koostöövõime puuduse tõttu võimalik ravida
∙ kindlaks tehtud allergiaga lokaalse tuimastuse suhtes
∙ hulgi hammaste eemaldamisel
∙ Stomatoloogia kliinik: selline hambaravi on mõeldud raske vaimupuudega lastele, mitte kasvatusraskustega jonnipunnidele

Intravenoosne anesteesia

∙ Veresoonde asetatakse plastmasskanüül, mille kaudu süstitakse narkoosiks vajalikke ravimeid
∙ Veeni manustatavad anesteetikumid

Üldnarkoosi negatiivne pool

∙ Tuleb teada väga täpselt patsiendi üldist meditsiinilist tausta
∙ Vähe abi hambaravifoobiast üle saamiseks
∙ Peavad olema ka vahendid esmaabi andmiseks
∙ Anesteesias hambaravi läbi viimiseks on vajalik spetsiaalne aparatuur ja vastava personali kohal olek (anestesioloog)
∙ Protseduuri teostamise aeg on limiteeritud
∙ Ärkamine pikaajalisem

Valmistumine narkoosiks

∙ 6 tundi enne operatsiooni ei tohi juua ega süüa
∙ Vältida alkoholi tarbimist ööpäeva jooksul enne operatsiooni ja suitsetamist vahetult operatsioonile eelneval ajal
∙ Enne operatsiooni mitte jumestada end ega lakkida küüsi
∙ Vältida rasket füüsilist koormust operatsioonile eelneval ajal

Sedatsioon stomatoloogias: valu- ja stressivaba hambaravi

Paljud patsiendid tunnevad hirmu stomatoloogiliste protseduuride vastu. Taolist hirmu nimetatakse dentofoobiaks. Selline foobia ei ole sugugi kahjutu: paanika, värisemine, hajutatud tähelepanu, võivad olulisel määral muuta raviprotsessi keeruliseks. Inimesed, kellel esineb dentofoobia, on isegi nõus ravima hambaid üldnarkoosis, millel omakorda on terve rida tõsiseid kõrvaltoimeid ja terviseriske. Mida siis ette võtta?

Lihtsalt kerge uni…

Sedatsioon on patsiendi rahustamine ning kerge une tekitamine ravimite toimel. Rahustava toimega preparaatide ja kohaliku tuimestuse ohutu kombinatsioon kindlustab patsiendil täieliku emotsionaalse ning füüsilise lõdvestuse teket hambaravi ajal. Tõhus metoodika kaitseb valu ja negatiivsete emotsioonide eest ning samal ajal säiluvad patsiendil kõik elutähtsad refleksid. Kerge une foonil saab inimene täita hambaarsti lihtsamaid korraldusi, nt. palvel avada suud, pöörata pead jt. Sedatsioonis läbi viidud hambaravi protseduur on patsientide arvamusel kiire ja valutu.

Sedatsiooni meditsiinilised riskid on minimaalsed. Protseduuri vältel valvab patsiendi seisundit arst-anestesioloog. Spetsiaalse aparatuuri abil jälgitakse patsiendi elulisi parameetreid: registreeritakse elektrokardiogrammi, arteriaalset vererõhku, südamelöögisagedust, hingamise parameetreid. Hinnatakse ka une sügavust vastava monitori kasutusel, mis lubab ohutult ja efektiivselt juhtida hüpnootilise (st. undtekitava) toimega ravimite manustamist.

Protseduuri eelised

Sedatsioonis hambaravi on efektiivne mitte ainult väljendunud dentofoobiaga inimeste puhul. Vastunäiduste puudumisel ning patsiendi enda soovil saab seda rakendada peaaegu iga stomatoloogilise protseduuri ajal.

Sedatsiooni rakendamisel on palju positiivseid külgi. See hõlbustab märgatavalt mitmete hambaravialaste protseduuride läbi viimist. Sedatsiooni soovitatakse kasutada hammaste hulgiimplantatsiooni, siinusliftingu, tarkusehamba eemaldamise korral. Veel üheks tähtsaks näidustuseks on pikaajalised raviprotseduurid (ravi, mis kestab üle 3 t.).

Tänu sedatsioonile saab minimaalse ajaga läbi viia maksimaalset arvu protseduure. Kaasaaegsele kiirerütmilise elustiiliga inimesele annab see kahtlemata suure eelise: vähendab raviasutusse visiitide arvu, säästab patsiendi aega ja jõudu.

Sedatsiooni kasutamine ei ole vastunäidustatud südame- ja veresoonkonna haiguste puhul. Vastupidi seda isegi soovitatakse rakendada just kardiaalse patoloogiaga inimestel.

Hambaarsti külastamine ise ning mõned stomatoloogias kasutusel olevad preparaadid (nt. kohaliku anesteesia ravimsegud sisaldavad adrenaliini) võivad tekitada arteriaalse vererõhu ebasoodsaid kõikumisi ja südamepatoloogia (stenokardia, südamerütmihäired) ägenemist. Neid sündmusi saab vähendada või hoopiski vältida sedatsiooni rakendamisel.

Sedatiivse toimega ravimid vähendavad hambaraviga kaasnevat stressi, soodustades näiteks arteriaalse vererõhu alandamist, mis on eriti tähtis kõrgevererõhutõve all kannatava patsiendi korral.

Sedatsioon ei ole narkoos!

Sedatsioon ei tähenda üldnarkoosi. Sedatsiooniks ei kasutata üldanesteesiale iseloomulikke aineid nagu näiteks lihasrelaksandid, narkootilised valuvaigistid.

Kerge sedatsioon on ohutu ning praktiliselt ei oma vastunäidustusi. Vastunäidustusteks võib nimetada rasedust, allergia esinemist mõne sedatiivse ravimi või selle koostisosa suhtes. Kindlasti ei sobi sedatsioon närvi-lihase haiguse müasteenia korral.

4 tundi enne sedatsiooni tuleb hoiduda söömisest, kohvi ja kange tee joomisest. Ei ole soovitatav tarbida alkoholi sedatsiooni päeval.

Peale sedatsioonis läbi viidud protseduuri toimub patsiendi jälgimine spetsialiseerunud ruumis, mida nimetatakse ärkamispalatiks. Seal saab inimene puhata seni, kuna ta on valmis nii enda kui arsti arvamusel kliinikust lahkuma. Peale sedatsiooni võib 48 tunni vältel tunda kerget uimasust, nõrkust, pearinglust, kõnnaku ebakindlust. Sedatsiooni päeval on keelatud iseseisvalt autot juhtida.